Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende tulevikukindlus

Käesolev aruanne on valminud Arenguseire Keskuse "Kõrghariduse tulevik" uurimissuuna raames. Inimkapitali roll teadmistepõhises majanduses on pannud kõrghariduse rahastamise mitte ainult akadeemiliste arutelude keskmesse (Durazzi, 2018), vaid toonud ka sisse kaks maailmavaateliselt eristuvat ja konkureerivat vaadet kõrgharidusele – kas kõrghariduses on primaarne majanduslik tulemuslikkus või sotsiaalne kaasatus ning laialdane ligipääsetavus (võrdsus)? 

Aruanne adresseerib Eesti ülikoolide rahastamise erinevaid teemasid. Aruanne jaguneb nelja peatüki vahel. Esimene peatükk annab lühiülevaate Eesti kõrgharidusõppe hetkeseisust. Teine peatükk vaatleb kõrgharidust kui inimressurssi väärindavat tehnoloogiat, mis annab võimaluse inimkapitali tekkeks ning tulemuslikuks rakendumiseks majanduses. Kolmas peatükk otsib vastust küsimusele, millised on alternatiivsed kõrghariduse rahastamise mudelid – ehk nõudluse ja pakkumispoolsed rahastamise mehhanismid – ja milline on Eesti positsioon nendes võrreldes teiste meile oluliste riikidega. Viimane peatükk suunab pilgu tulevikku ning kirjeldab arenguid, mis lähema 10-15 aasta perspektiivis on kõrgharidusõpet ümber kujundamas.

Aruandes kasutatakse peaasjalikult teiseseid andmeid. Lisaks akadeemilisele kirjandusele ning valdkondlikele ülevaatedokumentidele, tuginetakse ka Eurydice'i, EUROSTUDENTi, Eurostati, OECD, Statistikameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi andmestikele. Metoodiliselt toetutakse peamiselt kirjeldava statistika aparatuurile. Inimkapitali akumulatsiooni optimeerimisel rakendatakse kahevõrrandilise süsteemi piirangutega optimeerimist teaduskirjanduse analüüsil tuginevatel parameetrilistel eeldustel.